Search

Cyber Currency Creates Excellent Opportunities for Money Laundering

Today, there is no need for criminals or terrorists to transact through the banks. It is much easier to use virtual currencies because this makes it impossible to identify who is behind the transactions. Estonia's supervisor RAB has reported a tenfold increase in crypto license applications for 2018 and another increase for 2019. Most applications in Estonia are made by companies with no substantive activities in Estonia. This makes monitoring difficult, if not impossible.


An article by our CEO Mari-Liis Kurg was published on Eesti Päevaleht  (“Estonian Daily”) on 22th of September. The English version will be available on our blog soon.


Eesti Päevaleht 22. September 2020


Kübervaluuta loob rahapesuks suurepärased võimalused, paraku on Eesti üks suurima riskiga riike maailmas


Tänasel päeval ei ole kurjategijatel ega terroristidel vaja teha tehinguid läbi pankade. Palju lihtsam on kasutada virtuaalvääringuid - nii ei ole võimalik tuvastada, kes on tehingute taga.

Esimese kaasaegseplokiahela leiutas Satoshi Nakamoto ja see oli seotud bitcoin valuutaga.

FOTO: OLIVER TSUPSMAN


Danske Banki Eesti filiaali ja Swedbanki kaasuste mastaapsus on viinud Eesti rahapesu maailmakaardile. Eesti pankadelt oodatakse musta raha tõkestamisel suuremat läbipaistvust ja hoolsamat klientide tundmist. Pangad ongi varasemaga võrreldes muutunud ettevaatlikumaks, prioritiseerides riskide juhtimist.


Kuid rahapesu andmebüroo (RAB) aastaraamatu andmetel on viimastel aastatel üks suurimaid riske Eestis virtuaalvääringutega kauplejate märgatav kasv.


Virtuaalvääringud on soodne, kuid kõrge riskiga valuuta


Virtuaalvääringud on uus vorm digitaalsest rahast. Google info kohaselt on tänaseks olemas 861 erinevat plokiahelat. Iga virtuaalvääring toimetab oma plokiahela piires. Samas võib ühel plokiahelal toimida mitu virtuaalvääringut.


Artikli kirjutamise hetkeks on Coinmarketcapi andmetel virtuaalvääringuid kasutusel juba 7106. Kogu turu kapitalimaht on sama allika andmetel üle 350 miljardi dollari. Need numbrid sisaldavad lisaks virtuaalvääringutele ka tokeneid, mis võivad olla kinkekaardid, annetused, võlakirjad.


Suurim eelis nendega tehingute tegemisel on see, et tehing põhineb detsentraliseeritud plokiahela (blockchain) tehnoloogial. Esimese kaasaegseplokiahela leiutas Satoshi Nakamoto ja see oli seotud bitcoin valuutaga. Kuid virtuaalvääringu tehingud ei käi ainult bitcoini plokiahelas.


Virtuaalvääringute abiga loodetakse pakkuda teenust neile, kellel pole võimalik pangateenuseid kasutada. Neid isikuid on kogu maailmas arvestuslikult 3 miljardit. See on pea pool planeedi rahvastikust.


Virtuaalvääringute eeliseks on vahemeeste äralõikamine. See võimaldab tehingute tegemisel maksta teenustasu ainult kaevuritele ehk arvutitele, mis võrku üleval peavad.


Teoorias peaks see olema klassikalisest finantssektorist odavam, sest piiriülesed maksed on siiani kallid ja aeglased, aga plokiahel on globaalne. Praktikas toimub see pigem Uberi hinnastamise stiilis ehk teenustasu sõltub tehingu tegemise hetkest.


Inimesed on ise oma raha omanikud ning virtuaalvääringute laialdane kasutuselevõtt välistaks keskpankade poolt rahatrükkimise.


Eesti maailmas turuliider


Kui 2017. aastal menetles RAB 108 tegevusloa taotlust, siis aastal 2018 kasvas see number rohkem kui 10 korda - taotlusi oli 1430. Aastal 2019 vaadati üle juba 1690 taotlust.


Tegevuslube taotletakse korraga nii virtuaalvääringu raha vastu vahetamiseks kui rahakotiteenuse pakkumiseks. Tänaseks on kogu tegevuslubade arv jõudnud hinnanguliselt 3000ni. See teeb Eestist vaieldamatu turuliidri kogu maailmas. Mitte ühegi teise riigi õigussüsteemis ei tegutse nii palju virtuaalvääringutega kauplejaid.


RAB hinnangul on enamiku tegevusloa taotlejate juhtorgani liikmed või tegelikud kasusaajad välisriigi kodanikud. Eestis neil sisulist tegevust ei ole. Teisisõnu, nende majandustegevus on küll siin registreeritud, kuid operatsioonid ning ettevõtte sisuline juhtimine toimub teistes riikides. See teeb järelevalve teostamise keeruliseks, kui mitte võimatuks.


Tänavu 10. märtsil võttis Eesti osaliselt üle rahapesu tõkestamise 5. direktiivi. Sellega laiendati virtuaalvääringutega tehingute tegijatele kõiki finantseerimisasutuste nõudeid. Lisaks tõi 5. direktiiv kaasa olulised muudatused virtuaalvääringute äritegevuse läbipaistvuse osas.


Tehinguid virtuaalvääringust-virtuaalvääringusse pandi regulatsioonide alla. Suurendati juriidilise isiku minimaalset osakapitali 2500 eurolt 12000 euroni. Ettevõttele lisati kohustus omada pangakontot Euroopa Majanduspiirkonna finantsasutuses, mis pakub ametlikult piiriülest teenust ja mille tegevus on registreeritud Finantsinspektsioonis. Samuti peab ettevõttel olema Eestis füüsiline kohalolek ehk kohalik esindus, kohalik juhatuse liige ning vastutav tööta. Viimased peavad olema Eesti residendid.


Rahapesu tõkestamise kontaktisik peab füüsiliselt asuma Eestis. Lisaks on rangemalt hakatud jälgima juhatuse liikme ja rahapesu tõkestamise kontaktisiku hoolsuskohustuse täitmist. Neil peab olema sobilik haridus, töökogemus, laitmatu maine. Nõuded hoolsusmeetmete rakendamisel on nüüdsest virtuaalvääringutega kauplejatele samaväärsed, mis finantsasutustele.

Suur segadus


Virtuaalvääringutega kauplejatel oli aega veidi üle kolme ja poole kuu, et viia enda tegevus 1. juuliks vastavusse uute nõuetega.


Ootuspäraselt on see toonud kaasa suure segaduse - fiktiivsete residentidest varidirektorite kasutamise ning lubade külmutamise protsessi. Viimane annab kauplejatele ühe aastase pikenduse, et viia tegevus vastavusse uute nõuetega.


Virtuaalvääringutega kauplejate ja nende nõustajate hulgas levib praegu hoiak „teenime kuniks saab”. Teisisõnu, kuni tegevuslitsents ära võetakse.


Riigi jaoks tähendab see suurenenud halduskoormust. Näiteks on riigil palutud analüüsida, kui õiguspärane on juhatuse liikme kohustus olla Eesti resident. Segadust toob kaasa, millised muudatused toob kaasa valitsuse hiljutine otsus liigutada RAB, mis hetkel on PPA iseseisev struktuuriüksus, Rahandusministeeriumi haldusalasse.


Rahapesus süüdimõistmiseks on vaja kriminaalmenetluse käigus tõendada eelkuritegu. Eelkuriteo tõendamiseks on omakorda vaja teha koostööd selle riigi õiguskaitseorganitega, kus eelkuritegu on sooritatud. Paraku pole mitmed kaasused jõudnud isegi kriminaalmenetluseni. Koostöö teiste riikide õiguskaitseorganitega eelkuriteo uurimiseks ei ole olnud senise praktika pinnal lihtsalt edukas.


Kas me oleme mõelnud, kui keerukaks võivad eelkuritegude menetlused minna siis, kui krüptoettevõtted on registreeritud Eestisse ja õigusmõistmine ning kriminaalmenetlus peab toimuma Eestis, kuid tegelik tegevus ja operatsioonid toimuvad väljaspool. Tihti pole teada isegi seda, kus täpselt on eelkuritegu toime pandud.



Õigusruum peab kohanema kiiresti


11. septembril 2020 tegid viis Euroopa Liidu riiki ühise avalduse sooviga kaitsta tarbijaid vara-põhiste virtuaalvääringutega (stablecoin) kauplejate eest. Need riigid olid Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia ja Holland. Nende soov on, et vara-põhiste virtuaalvääringutega kauplejate tegevus Euroopas keelustatakse seniks, kui on loodud sobivad regulatsioonid.


Meil Eestis on võimalik kasutada virtuaalvääringute automaati, USAs on juba praegu võimalik teha virtuaalrahas annetusi presidendikampaania jaoks. Seda, et Euroopa on jäänud virtuaalrahade reguleerimisega hiljaks, tõdes ka Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde oma hiljutises kõnes.


Tänaseks on selge, et virtuaalrahade kauplemise turgu ei ole võimalik jõuga külmutada, veel vähem tagasi pöörata. Virtuaalvääringud on tulnud selleks, et jääda. Samuti ei saa eeldada, et kõik virtuaalvääringutega kauplejaid on a´priori kriminaalse taustaga või kasutavad seda kriminaalse taustaga raha liigutamiseks.


Tegelikult seisnebki detsentraliseeritud plokiahela tarkvara innovatsioon muuhulgas selles, et kõikidel osapoolelt on võimalik jälgida tehingute ajalugu algusest lõpuni. See on kaitstud võltsimise eest.

Kuid oluline on, et meie õigusruum suudaks võimalikult kiiresti uue reaalsusega kohaneda. Muidu avastame ennast olukorras, kus oleme ise aidanud kurjategijatele tegutseda nende jaoks palju mugavamas ja alternatiivses süsteemis. Virtuaalvääringute turg seda nende jaoks praegu vaieldamatult on.


Tänasel päeval ei ole kurjategijatel ega terroristidel vaja teha tehinguid läbi pankade. Palju lihtsam on neil teha tehinguid virtuaalvääringutega, ilma panku kaasamata. Nii ei ole võimalik tuvastada, kes on olnud tehingute taga.


Kes võtab vastutuse majanduslike mõjude osas, kui tehingud liiguvad suurel määral plokiahela tehnoloogia peale ning nende tehingute pealt ei maksta makse? Veelgi enam: kes võtab vastutuse potentsiaalset mainekahju eest kui tuleb välja, et Eesti riigi poolt väljastatud tegevuslubadega ettevõtted liigutasid suuri summasid kriminaalset raha või nende läbi rahastati terrorismi? Nendele küsimustele tuleks era- ja avaliku sektori koostöös hakata vastuseid otsima esimesel võimalusel.

logo_white.png

COMPLOK Ltd
Pärnu mnt 10, Saarineni Maja, 10148 Tallinn, Estonia
+372 510 7907 | info@complok.eu

  • LinkedIn
  • Facebook
  • Twitter

ANTI-FINANCIAL CRIME SERVICES

COMPLOK Ltd with its satellite offices and

special expertise provides consultancy

to mitigate risks of financial crime

COMPLOK Ltd | All rights reserved